Põrandaalune kommunismivastane organisatsioon Võitlev Solidaarsus (VS) sündis Poolas 1982. aasta keskpaiku. Selle loomise peamiseks algatajaks ja esimeseks esimeheks oli Kornel Morawiecki. VS-i tekkimise tingisid ametiühingu Solidaarsus juhtide lahkarvamused selle üle, missugusel viisil võidelda kommunistliku režiimiga pärast sõjaseisukorra kehtestamist riigis 1981. aasta lõpul. VS-iga liitunud Solidaarsuse aktivistid pooldasid kompromissitut võitlust Poola sõltumatuse nimel ja kommunistliku ikke all elavate rahvaste vabastamise eest. VS tegutses järjekindlalt kommunistliku totalitaarse võimu kukutamise nimel, VS-i juhid uskusid, et kommunismi krahh on lähedal. Paljud süüdistasid VS-i liigses radikaalsuses ja reaalsustaju puudumises, kuid just VS-i prognoosid osutusid kõige täpsemaks.

    Võitleva Solidaarsuse ridadesse kuulus umbes 2000 liiget, selle piirkondlikud osakonnad tegutsesid praktiliselt üle kogu riigi. VS-il olid esindajad ka välismaal, sealhulgas Nõukogude Liidus. Võitleva Solidaarsuse iga uus liige pidi organisatsiooni astumiseks saama kahe liikme soovituse ja andma nende juuresolekul vande. 

    Ühenduse juhtorganiteks olid esimees (Kornel Morawiecki), VS-i Nõukogu ja Täitevkomitee. Peamisteks võitlusmeetoditeks olid illegaalne kirjastamine ja informeerimine, põrandaaluste raadiosaadete levitamine, meeleavalduste ja streikide korraldamine. VS tegi koostööd ametiühingu Solidaarsus põrandaaluste struktuuridega ja osutas ametiühingule sageli tehnilist abi.

    VS-il oli ka oma üsna tõhus vastuluure, mis tugines julgeolekuteenistuste töötajate raadiokõneluste pealtkuulamisele ning koostööle nende teenistuste mõnede esindajatega. 1980-ndate aastate teisel poolel toetas VS aktiivselt opositsiooniliikumisi kogu Ida-Euroopas ja Nõukogude Liidus. Oma infobülletäänides teavitas VS inimõiguste rikkumistest kommunistliku bloki riikides ja Tiibetis, samuti Nõukogude agressioonist Afganistanis. Alates 1988. aastast saatis VS oma idaosakonna esindajaid Ukrainasse, Venemaale, Valgevenesse, Leedusse, Eestisse, Lätisse, Gruusiasse, Kasahstani, Moldovasse, Armeeniasse ja Aserbaidžaani. Nad jagasid nõukogude dissidentide ja vabadusvõitlejatega oma kommunismivastase võitluse kogemusi, andsid neile üle trükipresse, elektroonilise side vahendeid ja trükiväljaandeid. Poolas korraldati Nõukogude Liidust pärit noortele opositsiooniesindajatele polügraafiakursusi. Lisaks poolakeelsetele avaldati VS-i materjale ka vene, tšehhi, ungari ja ukraina keeles.

    1991. aasta jaanuarisündmuste ajal Vilniuses tegi VS aktiivselt koostööd Leedu iseseisvuse eest võitlevate organisatsioonidega ja võttis neist sündmustest ka vahetult osa.

   1989. aastal astus VS moraalsetel ja poliitilistel kaalutlustel vastu kommunistide lepitamise poliitikale, mida ajasid mõningad Poola opositsiooni liidrid (nn. ümarlauapoliitika).

    VS lõpetas oma tegevuse ametlikult 1992. aastal. Sellele eelnes ühenduse juhtkonna katse osaleda riigi poliitikaelus, moodustades VS-i baasil legaalse Vabaduse Partei. Selgus aga, et üleskutsed öelda radikaalselt lahti kommunistlikust minevikust ei leidnud uutes tingimustes vastukaja Poola ühiskonnas. Postkommunistliku Poola poliitiline reaalsus – sealhulgas mõnede endiste opositsioonitegelaste koostöö postkommunistidega – on mõnevõrra unustusse viinud VS-i panuse  kommunismivastasesse võitlusse. Ja alles nüüd, mil postkommunistid ja nende liitlased on võimu juurest eemale tõrjutud, Alles nüüd, kui postkommunistid ja nende liitlased tõrjuti võimu juurest eemale, hakkab Võitlev Solidaarsus järk-järgult tagasi võitma oma kohta kommunismi vastu võitlejate panteonis.

     2007. aasta juunis tähistab ühendus oma asutamise 25. aastapäeva.